1959 Kolme punkti kinnitusega turvavöö
Sellest ajast, kui Volvo insener Nils Bohlin tutvustas meie mudelis PV544 kolme punkti kinnitusega turvavööd, on Volvo Carsi patendiõigustest loobumise tõttu päästetud üle miljoni inimelu.
Oleme välja töötanud mitmeid olulisi autode turvalisust puudutavaid uuendusi ning neid tuleb veelgi. Meie tehnoloogia muudab maailma.
Sellest ajast, kui Volvo insener Nils Bohlin tutvustas meie mudelis PV544 kolme punkti kinnitusega turvavööd, on Volvo Carsi patendiõigustest loobumise tõttu päästetud üle miljoni inimelu.
Kas mäletad neid vanu pilte astronautidest, kes õhkutõusmise ajal lamavad? Nad on pikali selleks, et nende kehale mõjuvat jõudu tasandada. See oligi meie esimese seljaga sõidusuunas oleva turvatooli peamine mõte. Ühtlustada kehale mõjuvat jõudu ja vähendada seeläbi vigastusi.
Meie loodud on maailma esimene turvavöö suunajaga turvaiste, kus nelja-aastased ja vanemad lapsed saavad turvaliselt ja mugavalt näoga sõidusuunas sõita.
Esimese sisseehitatud istmekõrgenduse kasutusele võtmine oli järjekordne suur samm laste turvalisuse tagamisel. Koos sõiduki turvavarustusega välja töötatult pakkus see noortele reisijatele esmaklassilist kaitset ja mugavust.
Järgmine verstapost oli auto konstruktsiooni oluline osa ning hõlmas äärmiselt tugevaid ning energiat neelavaid materjale ning tugevdatud istmeid.
Küljekaitsesüsteemile SIPS järgnes veel üks esmaesitlus maailmas - külgmised turvapadjad (SIPS-padjad).
Tänu nutikatele istme ja peatoe konstruktsioonidele aitab WHIPS-süsteem vähendada lülisambavigastusi, toetades kaelapiirkonda tagant otsasõidu korral.
See oli esimene turvapatjade süsteem, mis pakkus suuremat kaitset nii esimestel kui tagumistel istmetel sõitjatele. Peatoe sees olev õhkpadi aitab kaitsta sõitja pead külgkokkupõrke või ümbermineku korral.
Maasturite populaarsuse kasvades suurendasime oma maasturite stabiilsust elektroonilise veerestabiilsuse kontrollsüsteemiga ning täiustasime nende kerekujundust, konstruktsiooni ja kinnitusi, et aidata parandada kaitset ümberminekuõnnetuste korral.
BLIS-süsteem kasutab sinu autole lähenevate sõidukite tuvastamiseks kaameraid või radareid, andes küljepeeglis oleva hoiatustulega juhile rohkem aega reageerimiseks.
Alates meie esimesest Volvo XC60-st võtsime kõigi järgmiste Volvode standardvarustusse autonoomse hädapidurdussüsteemi, mis aitab laserit kasutades vähendada madalatel kiirustel tagant otsasõidu ohtu.
Soovime, et meie uutest turvafunktsioonidest oleks kasu ka neil, kes autoga ei sõida. Kui keegi auto ette astub, hoiatab süsteem juhti radari ja kaamera abil ning pidurdab ise, kui juht seda ei tee.
Keskendusime sõitjate kindla asendi hoidmisele, pingutades turvavööd ja kasutades lülisambavigastuste leevendamiseks energiat neelavaid istmefunktsioone.
Libeda tee hoiatus ja ohutulede märguanne kasutavad sõidukite vahel kriitiliste andmete jagamiseks pilve, hoiatades juhti libedate teelõikude või aktiveerinud ohutuledega sõidukite eest.
Kui lähenev auto kaldub sinu sõidurajale ja kokkupõrge on vältimatu, aitab süsteem kokkupõrkel tekkiva jõu leevendamiseks sinu sõiduki kiirust vähendada.
Oleme alates 1970. aastatest kogunud õnnetuste andmeid, et mõista paremini kokkupõrgete ajal toimunut. E.V.A. algatusega muutsime oma turvalisuse uuringud hõlpsasti kättesaadavaks digitaalses raamatukogus, mis on kõigile allalaadimiseks avatud.
Andsime selge signaali kiiruseületamise ohtlikkuse kohta, vähendades kõikide uute autode tippkiirust 180 kilomeetrini tunnis. Läbi parema liikluskäitumise toetamise võtsime aktiivse vastutuse liikluses hukkunute arvu minimeerimiseks.
Suure jõudlusega anduritel põhinev LiDAR-tehnoloogia on turvaliste autonoomsete autode loomisel võtmetähtsusega, aidates neil tuvastada teisi sõidukeid, jalakäijaid ja jalgrattureid.
Kahe kaameraga süsteem tuvastab, kui juht on hajameelne, unine või isegi joobes. Vajadusel aktiveerib süsteem turvakilbi ja kasutab asjakohaseid meetmeid.
Volvo Carsi turvafunktsioonid täiendavad ohutut sõitmist ega ole mõeldud ebaturvaliseks juhtimiseks. Auto juhtimise eest vastutab alati juht. Kirjeldatud funktsioonid võivad olla valikulised ja saadavus võib riigiti erineda.