Ohutu sõit algab kasutaja hea tavaga. Täiendava õnnetusjuhtumite vastase kaitsena saab teie auto teid hoiatada, kui see tuvastab olukorra, mis vajab teie kohest tähelepanu või tegevust. Lisaks hoiatuste abil juhi teavitamisele saab auto kokkupõrke vältimiseks või leevendamiseks sekkuda ning ise roolida ja pidurdada.
Näpunäide
Mis on sekkumine ohutuse tagamiseks?
Sekkumine ohutuse tagamiseks on auto vastus olukordades, kus see tuvastab kõrgendatud või vahetu kokkupõrkeohu. Auto võib ohtudest teavitada, et juht saaks reageerida, aga auto suudab olukorrast sõltuvalt ka ise erakorraliselt roolimis- või pidurdamismanöövreid teha. Teatud tüüpi hoiatused ja sekkumised on alati lubatud, samas kui teised on osa funktsioonidest, mida saate kohandada või sisse või välja lülitada.
Ohutusega seotud sekkumised kokkupõrke vältimiseks
Kui auto tuvastab kokkupõrkeohu, siis reageerib see vastavalt olulisuse tasemele. See suudab ära tunda lähenevaid või teie sõidutrajektoorile jäävaid objekte, nagu jalakäijad, jalgratturid ja sõidukid. See, kui varakult ja tõhusalt auto õnnetusjuhtumi ohu tuvastab, sõltub paljudest teguritest. Auto ei suuda toime tulla igas olukorras, mistõttu on tähtis tagada turvaline sõidustiil.
Kui auto tuvastab suurenenud kokkupõrkeohu, võib olukord kiiresti eskaleeruda hoiatustest auto kokkupõrke vältimise manöövri sooritamiseni. Ootamatu ohu tekkimise korral saab auto koheselt kokkupõrke vältimise manöövri sooritada.
| Kokkupõrke hoiatused | Kui auto teeb kindlaks, et esineb kokkupõrke oht, siis püüab see kõigepealt juhi tähelepanu äratada. Auto võib teid hoiatada visuaalselt, heliga või pidurdusimpulssidega. |
| Pidurdusmanöövrid | Kui auto teeb kindlaks kohese tegevuse vajaduse, siis võib see juhi tegevusest sõltumatult pidurdada. See võib toimuda roolimismanöövriga samaaegselt. Auto pidurduskordade arv sekkumise ajal sõltub olukorrast. Ootamatult auto ette ilmuv takistus võib põhjustada pidurite täielikku rakendamist, samas kui mõni teine olukord võib nõuda võimaliku kokkupõrke vältimiseks vähem pidurdamist. |
| Roolimismanöövrid | Kui auto teeb kindlaks kohese tegevuse vajaduse, siis võib see juhi tegevusest sõltumatult roolida. See võib toimuda pidurdamismanöövriga samaaegselt. |
Ekraan võib kuvada teateid ohutuse tagamiseks sooritatud sekkumiste kohta.
Märkus
Roolimisse ja pidurdamisse sekkumise tühistamine
- Auto roolimisse sekkumise saab alati tühistada, kui juht ise roolimise üle võtab.
- Pidurdamisse sekkumise tühistamiseks peate tugevalt gaasipedaali vajutama. Teatud läviväärtuse ületamisel saate pidurdamise tühistada.
Teie auto võimaluste tundmine
Auto algatatud ohutust tagavad sekkumised võivad toimuda äkki ning teid üllatada. Vaatamata sekkumise tarvilikkusele võivad need põhjustada ebamugavust. Oma auto tundmine võimaldab sekkumiste esinemise korral ehmatust vähendada. Samuti lugege kõiki sekkumise järel antud teateid, et auto sekkumise põhjusest paremini aru saada.
Sekkumiste ja hoiatuste arvu vähendamine
Teie kogetud ohutuse tagamiseks mõeldud sekkumiste ja hoiatuste hulk sõltub sõidutingimustest ja teie sõidustiilist. Teatud tegurite koosmõju võib põhjustada reaktsioone, mis on teie jaoks mittevajalikud või liiga tundlikud. Üldjuhul aitab hoiatuste ja sekkumiste hulka kõige tõhusamini vähendada vastutustundlikult sõitmine. Kohandage oma kiirust sõidutingimustele ja hoidke teiste sõidukitega ohutut kaugust. Samuti saate seadetes teatud funktsioone vähendada või välja lülitada.
Reageerimisvajaduse tasakaalustamine
Reageerimiseks loetakse seda, kui auto teatud sõidutoimingut soovitab, suunab või teostab. Enamikul juhi abisüsteemidel on teatud hulk võimalikke reaktsioone. Selline reaktsioon on näiteks automaatne pidurdamine teie ees ootamatult pidurdava autoga kokkupõrke ära hoidmiseks. Funktsioonid, mis annavad teile hoiatusi ja ohutuse tagamiseks sekkuvad, on mõeldud mittevajalike reaktsioonide piiramiseks.
Igal teie auto reaktsioonil on oma teatud tingimused. Need tingimused võivad olla seotud liiklusolukorra, auto ja juhi seisundi ning auto tuvastussüsteemide kogutud andmetega. Reaktsiooni esinemiseks peavad kõik vajalikud tingimused täidetud olema ning auto leiab suure tõenäosusega, et reageerimine on vajalik. Olukorra muutumisel hindab auto pidevalt tingimusi ja reageerimisvajadust. Kui reageerimisvajadus või tingimused pole selged, siis auto ei reageeri.
Kui juht saab potentsiaalselt ohtliku olukorra hõlpsalt ise lahendada, siis eelistatakse seda auto poolsele reageerimisele. Auto saab teatud olukorras aidata reageerimist edasi lükata või vältida, kui teil on võimalik see ilma erakorralise manöövrita lahendada. See aitab vähendada mittevajalikke hoiatusi ja ohutuse tagamiseks tehtud sekkumisi. Juht saab enamiku auto tuvastatud potentsiaalsetest ohtudest kõrvaldada väiksemate kohandustega juba enne erakorralise kõrvalepõikemanöövri vajaduse tekkimist. Enamikul juhtudel tajute neid rutiinsete toimingutena, mis on osa normaalsest sõidukogemusest.
Oluline
Sõidu ajal tekkivate ohtude kõrvaldamine
Auto on suuteline ja valmis vajakajäämisi kompenseerima teatud juhtudel, kuid mitte iga kord kui te ei saa või märka sõidu ajal tekkivale ohule reageerida. Esineb olukordi, kus auto pole suuteline tõhusalt reageerima ning olukordi, kus reaktsiooni ei toimu, kuna eeldatakse, et juht potentsiaalse ohuga ise tegeleb. Sõitmise ajal peate olema ergas ja tähelepanelik, et saaksite ohule reageerida samal viisil nagu teeksite seda ilma juhi abisüsteemi funktsioonideta sõites.
Tingimused ja piirangud
Hoiatus
Auto sekkumisele lootmine ei tohi asendada ohutut sõidustiili. Olge autoga sõitmisel ohutuse suhtes sama tähelepanelik nagu sekkumisfunktsioonita autoga sõites.
Hoiatusi ja sekkumisi ei saa igas olukorras garanteerida. Auto ei suuda toime tulla kõigi sõidu-, liiklus-, ilmastiku- ja teeoludega. Auto ohu tuvastamise või sellele reageerimise ebaõnnestumisel võib olla põhjuseid, mida te ei suuda määratleda või ennustada.
- Teie auto kiirus ja liikumine.
- Auto ümbruses viibivate objektide või liiklejate suurus, kuju, kiirus ja liikumisviis.
- Keskkonnatingimused.
- Sõidutaristu seisund.
- Liiklusolukorra keerukus.
- Järsud pöörded võivad põhjustada tuvastamise vähenenud järjepidevust. Võib juhtuda, et auto ei suuda järsul pööramisel ootamatult ilmuvaid ohte ära tunda.
- Näiteks märjast või jäätunud teest tingitud väike haarduvus võib sekkumiste tõhusust vähendada.
- Takistuse tuvastamise tingimused ja piirangud võivad takistada autol võimalike ohtude korrektset tuvastamist. Takistuse tuvastamise piiranguid kirjeldatakse üksikasjalikult kasutusjuhendi eraldi osas, mis puudutab seda, kuidas auto ümbritsevat keskkonda ja liiklust tuvastab.
- Auto ei tee pidurda sekkumiseks automaatselt, kui teie edasiliikumise kiirus on võrdne või väiksem kui kõndimiskiirus. See aitab vältida tahtmatuid pidurdamisi kitsastes oludes manööverdamisel.
Oluline
Üldised piirangud
Teil on põhjust tunda ennast turvalisemalt autos, mis suudab ohuolukorras sekkuda, kuid on oluline, et annaksite siiski endast parima, et tagada ohutu ja vastutustundlik sõidustiil. Auto võimalused piirduvad alati selle tehnoloogiliste tegurite ja piirangutega, auto seisundi ja sõidukeskkonnaga.
Tuvastamise võimalused
Hoiatuste ja sekkumise eest vastutavad funktsioonid rakendavad auto võimet oma ümbrust jälgida. Selliste funktsioonide piirangute paremaks mõistmiseks lugege läbi liikluse ja ümbruse tuvastamist käsitlev eraldi osa. Selles antakse ülevaade oluliste komponentide, näiteks kaamerate ja radarite tööst, ning tuuakse üksikasjalikult välja nii võimalused kui piirangud.
Reaktsiooniajad
Soodsatel tingimustel suudab auto teatud ohte tajuda ja neile reageerida, mõnel juhul kiiremini kui inimene. Kuid see võimekus ei garanteeri sekkumist, kuna auto ei suuda tuvastada kõiki reageerimist vajavaid võimalikke ohte.
Reaktsioonide saadavus
Auto kõigil reaktsioonitüüpidel on oma tingimused, mis määratlevad nende saadavuse. See tähendab, et saadavalolevad reaktsioonid muutuvad sõidu ajal pidevalt. Teatud tingimused on rangelt määratletud, näiteks täpne kiirusvahemik, seade lubamine või kinnitatud juhi turvavöö. Teistel tingimustel on vähem täpsed väärtused, mis võivad sõltuda mitmete tegurite koosmõjust. Seetõttu ei saa te kindlalt teada, kas või kuidas auto antud olukorras reageerib, kuid saate aimu, milliste reaktsioonide esinemine on tõenäolisem.
Lugege kõike teie kasutatavate funktsioonide kohta.
Enne juhi abisüsteemi funktsioonide kasutamist soovitame lugeda läbi kogu neid puudutava teabe. On oluline mõista nii nende võimalusi kui piiranguid.
Kinnitage turvavöö
Sekkumiseks erakorraline pidurdamine eeldab, et juhi turvavöö on kinnitatud. Samuti veenduge, et kaassõitjate turvavööd on kinnitatud. Kinnitamata turvavööga reisijate jaoks on pidurdamisest tulenevate vigastuste oht märkimisväärselt suurem.
Juhi vastutus
Funktsioonid, mis vastutavad sekkumiste ja hoiatuste eest, on täiendav vahend sõiduohutuse tagamiseks. Need ei vähenda ega asenda juhi kohustust olla tähelepanelik ja keskenduda ohutule sõitmisele. Tähtis on lugeda läbi juhi vastutust käsitlev osa, et mõista ohutusega seotud sekkumiste ja hoiatuste piiranguid. Kui midagi jääb arusaamatuks või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge oma Volvo edasimüüja poole.
