Lengerdamise põhjused
Iga auto ja selle külge ühendatud haagis võivad lengerdama hakata. Tavaliselt tekib lengerdamine suurtel kiirustel. Kuid see oht on ka madalamatel kiirustel, kui haagis on üle koormatud või koorem on valesti jaotatud, nt liiga taga.
Lengerdus tekib mingi vallandava sündmuse toimel, nt.:
- Ootamatult tekkiv võimas küljetuul.
- Ebaühtlasel teel sõitmine või löökaugust läbisõitmine.
- Rooli äkiline keeramine.
Lengerduse korral on seda raske või võimatu kõrvaldada. Lengerdamine muudab auto ja haagise juhtimise keeruliseks ning tekib oht, et auto satub valesse ritta või sõidab teelt välja.
Haagise stabiilsusabifunktsioon
Haagise stabiilsusabifunktsioon jälgib pidevalt auto liikumist, eriti külgliikumist. Lengerduse tuvastamisel pidurdatakse esirattaid. See on vajalik auto ja haagise stabiliseerimiseks. Tihtipeale piisab sellest selleks, et juht saavutaks auto üle taas kontrolli.
Kui lengerdus ei kao stabiilsusabisüsteemi esimesel rakendamisel, pidurdatakse autot ja haagist kõigi ratastega ning vähendatakse mootori võimsust. Kui lengerdamine on järk-järgult vähenenud ja auto ning haagis on jälle stabiilsed, lõpetab süsteem reguleerimise ja juht saavutab auto üle täieliku kontrolli.
Märkus
Haagise stabiilsusabisüsteem ei pruugi rakenduda, kui juht kasutab järske juhtimisvõtteid, sest sellisel juhul ei saa süsteem aru, kas lengerdamist tekitab haagis või juht.
Kui haagise stabiilsusabisüsteem (TSA) on aktiivne, vilgub juhi ekraanil sümbol ESC.