Näpunäide
Enne
Enne kokkupõrget võivad mitmed juhi abisüsteemi funktsioonid töötada selleks, et kokkupõrget vältida või selle mõju vähendada. Kui auto leiab, et kokkupõrge on tõenäoline või vältimatu, siis suudab see enne kokkupõrke toimumist ennetavalt aktiveerida kaitsesüsteemid, näiteks turvavöö eelpinguti.
Kokkupõrke ajal
Kokkupõrke ajal annavad kogu auto andurid jätkuvalt teavet auto ja sõitjate oleku kohta. Auto kasutab teavet kaitsefunktsioonide, näiteks turvapadja rakendamise ja turvavöö eelpinguti valikuliselt ajastamiseks ja aktiveerimiseks. Kokkupõrge on kompleksne sündmus, mis võib toimuda mitmes etapis, kus esmane mõju pole tingimata kõige raskem. Hea ajastus on oluline parima tõhusa kaitse võimaldamiseks.
Auto turvasüsteemid töötavad koostoimes passiivsete ohutusfunktsioonidega. Kokkupõrke korral jaotab teie auto konstruktsioon jõud teatud struktuurielementidele. See kasutab ära ka deformatsioonivööndid, mis absorbeerivad löögist saadud energia. Auto välimine osa on kujundatud sarnaste põhimõtete alusel, pidades silmas jalakäijate kaitsmist.
Pärast
Pärast kokkupõrget püüab auto kontrollitud ja ohutul viisil seisma jääda. Lisaks võib auto teha automaatselt kõne hädaabikeskusse.
Märkus
Ohutusrežiim
Kokkupõrke ajal võivad auto ohutussüsteemid teatud funktsioone deaktiveerida. Selle eesmärk on kaitsta nii sõitjaid kui autot kokkupõrkest tuleneva võimaliku kahju eest. Samal ajal lülitub auto ohutusrežiimile. Kui ohutusrežiim on aktiivne, ei saa autoga sõita. Sõltuvalt kokkupõrke raskusastmest võite ohutusrežiimist siiski auto taaskäivitamisega väljuda, juhul kui peate auto otsesest ohualast eemale viima. See omakorda aktiveerib vajalikud funktsioonid uuesti ja võimaldab sõita lühikest vahemaad.